Mis on insuliin?
Insuliin on hormoon, mis aitab kehal hoida energiavarusid tasakaalus ning reguleerib veresuhkru taset. Insuliini tootmise eest vastutab kõhunääre. Ilma insuliinita ei oleks meie rakkudel võimalik saada energiat, mida nad igapäevaselt töötamiseks vajavad. Insuliini tähtsus tuleb kõige selgemini esile diabeedi puhul ehk kui seda hormooni kas ei toodeta piisavalt või keha ei kasuta seda õigesti ning sellega kaasneb kõrge veresuhkru tase.
Kuidas insuliin töötab?
Inimene peab sööma, et energiat saada. Toidust saadud süsivesikud lagundatakse kehas glükoosiks ehk veresuhkruks, mistõttu alati peale söömist inimese veresuhkru tase tõuseb. Et see energiaallikas ka kõikidesse rakkudesse jõuaks, vajab organism insuliini. Kui inimene sööb, hakkab kõhunääre insuliini tootma, tänu millele saab glükoos rakkudesse edasi liikuda ning seal muudetakse see energiaks.
Mis juhtub siis, kui insuliini ei toodeta kehas nii nagu vaja?
Kui insuliini toodetakse kehas liiga vähe või organism ei kasuta seda tõhusalt, ei pääse glükoos rakkudesse ja veresuhkru tase püsib kõrgena. Pika aja jooksul võib see kahjustada veresooni, närve, neere, silmi ja südant. Veresuhkru taseme jälgimiseks kasutatakse glükoosimonitori ehk CGM-i või glükomeetrit.
I tüüpi diabeeti iseloomustab täielik insuliinipuudus
See diabeedivorm avaldub kõige sagedamini lapseeas või noore täiskasvanu eas. Põhjuseks on immuunsüsteemi rünnak kõhunäärme insuliini tootvate rakkude vastu, mille tagajärjel hormooni tootmine lakkab. Haiguse algusjärgus võib kõhunääre veel veidi insuliini eritada, kuid täielik insuliinipuudus kujuneb üsna kiiresti välja. Sellest hetkest alates on vaja eluaegset asendusravi, mille puhul insuliini manustatakse kas süstides või pumba kaudu. 1. tüüpi diabeet ei muutu 2. tüüpi diabeediks.
II tüüpi diabeedi puhul on tegemist insuliiniresistentsusega
Haigus kujuneb tavaliselt välja aastate jooksul ja esineb sagedamini üle 40-aastastel inimestel, eriti neil, kes on ülekaalulised või kellel on pärilik eelsoodumus. 2. tüüpi diabeedi puhul ei tooda kõhunääre enam piisavalt insuliini või keha ei suuda seda efektiivselt kasutada (insuliiniresistentsus). Seetõttu püsib veresuhkru tase kõrgena. Ravi algab tavaliselt elustiili muutmisest: kehakaalu vähendamisest, tervislikumast toitumisest ja liikumisest. Tavaliselt määratakse veresuhkru alandamiseks tabletid, aga mõnikord ka süstid. Ka 2. tüüpi diabeet ei saa muutuda 1. tüübiks.Rasedusaegne diabeet
Rasedusaegne diabeet
See seisund tekib tavaliselt raseduse teisel või kolmandal trimestril, kui hormonaalsed muutused muudavad organismi insuliini suhtes vähem tundlikuks. Tulemuseks on veresuhkru tõus, mida tuleks tähelepanelikult jälgida. Tavaliselt kaob rasedusaegne ehk gestatsioonidiabeet pärast sünnitust. Samas on gestatsioonidiabeeti põdenutel suurem tõenäosus hiljem nii 1. kui ka 2. tüüpi diabeeti haigestuda. Seetõttu kontrollitakse veresuhkru taset ka pärast lapse sündi, et võimalikke riske varakult märgata.
Insuliini erinevad vormid ravis
Tänapäeval kasutatakse diabeedi ravis mitut tüüpi insuliine, mis jäljendavad võimalikult täpselt keha enda loomulikku rütmi. Olemas on:
- pikatoimeline ehk basaalinsuliin – tagab ühtlase taseme kogu ööpäeva jooksul ja hoiab veresuhkru söögikordade vahel stabiilsena. Seda võetakse 1-2 korda päevas;
- lühitoimeline insuliin – süstitakse vahetult enne sööki, et aidata toidust saadud glükoos rakkudesse viia;
- seguinsuliinid – sisaldavad nii lühi- kui ka pikatoimelist insuliini ning nende toime tugevus ja kestus sõltuvad sellest, kui palju kumbagi insuliini segus on.
Insuliini võib manustada süstlaga, insuliinipliiatsiga või pumba abil. Raviplaan pannakse alati paika koos arstiga, sest insuliini kogus ja manustamise sagedus sõltuvad inimese vajadustest, eluviisist ja veresuhkru näitudest.
Insuliini imendumine
Insuliini mõju organismis ei sõltu ainult süstitud kogusest, vaid ka sellest, kui kiiresti hormoon süstekohast verre imendub. Sellele võivad mõju avaldada nii inimese tervislik seisund kui ka erinevad välised tegurid. Näiteks tõstab insuliinivajadust palavik, nakkushaigused ja ketoatsidoos, samas kui intensiivne füüsiline koormus võib hormooni vajadust vähendada.
Imendumist kiirendavad liikumine, kehatemperatuuri tõus, samuti kuumas keskkonnas (näiteks saunas, vannis või rannas) viibimine, aga ka süstekoha masseerimine. Sellises olukorras võib veresuhkur aga ka liiga järsult langeda, mis võib põhjustada hüpoglükeemiat.
Insuliini imendumist aeglustavad suitsetamine ja süstimine piirkondadesse, kus on paksem rasvkude. Süstekohti peaks pidevalt jälgima ning vahetama. Kui süstekohale tekivad kõvad kohad, tursed või armid, ei pruugi insuliin enam ühtlaselt imenduda ja see võib põhjustada veresuhkru kõikumisi. Samuti võib probleemiks olla insuliini lihasesse süstimine.

Insuliini tasakaal on oluline organismi normaalse toimimise jaoks
Kui insuliini tase organismis on paigas, saab keha normaalselt toimida. Rakkudel on alati olemas vajalik energia, veresuhkur püsib stabiilne, elundid saavad piisavalt toitaineid ja veri liigub kehas probleemideta. See aitab vähendada riski südamehaiguste, neerukahjustuste ja nägemisega seotud probleemide tekkeks.
Kui insuliini tootmine või imendumine ei toimi kehas korralikult, võib see viia pikaajaliste ja pöördumatute terviseprobleemideni. Just seetõttu on veresuhkru jälgimine, tervislik eluviis ja vajadusel õigeaegne ravi üliolulised.